Uued pakendinõuded 2026. aastal puudutavad väga paljusid Eesti väikeettevõtjaid – e-poode, tootjaid, maaletoojaid, kohvikuid, restorane ja teisi ettevõtteid, kes oma tegevuses kaupu pakendavad või pakendatud tooteid müüvad.
Euroopa Liidu uus pakendite ja pakendijäätmete määrus (EL) 2025/40 ehk PPWR muudab järk-järgult seda, milliseid pakendeid võib kasutada, kui palju võib pakendis olla tühja ruumi ning millised nõuded kehtivad pakendite ringlussevõtule ja korduskasutamisele.
Määrus jõustus 11. veebruaril 2025 ning seda kohaldatakse alates 12. augustist 2026.
Väikeettevõtja jaoks ei tähenda see tingimata, et kõik senised pakendid tuleb kohe välja vahetada. Küll aga tasub juba praegu üle vaadata, milliseid pakendeid ettevõte kasutab ja kust need pärinevad.
Miks Euroopa Liit pakendinõudeid muudab?
Uute nõuete eesmärk on vähendada tarbetut pakendamist ja pakendijäätmete hulka.
Euroopa Liit tahab muu hulgas:
- vähendada ebavajalikku pakendamist;
- suurendada pakendite ringlussevõttu;
- soodustada korduskasutatavaid pakendeid;
- suurendada taastäidetavate pakendite kasutamist;
- vähendada pakendite kaalu ja mahtu;
- ühtlustada pakendinõudeid Euroopa Liidu riikides.
Määrus puudutab põhimõtteliselt kõiki pakendeid ja pakendijäätmeid olenemata materjalist või päritolust.
Seetõttu ei ole tegemist ainult suurte tööstusettevõtete probleemiga. Nõuded võivad puudutada ka väikest e-poodi, pagarikoda, käsitöötootjat või kohvikut.
Vähem pakendit muutub uueks normaalsuseks
Üks määruse läbivaid põhimõtteid on lihtne: toodet ei tohiks pakendada rohkem, kui selle kaitsmiseks tegelikult vaja on.
Pakend peab olema konstrueeritud nii, et selle kaal ja maht oleks võimalikult väike, kuid pakend täidaks endiselt oma ülesannet.
See on väikeettevõtjale oluline põhimõte.
Kui näiteks e-poest tellitakse väike toode, ei peaks see jõudma kliendini mitu korda suuremas kastis, mille ülejäänud ruum on täidetud paberi, plastiku või muu täitematerjaliga.
Alates 2030. aastast muutub nõue veel konkreetsemaks: rühma-, transpordi- ja e-kaubanduse pakendites ei tohi ettevõtja täidetavas pakendis olla üldjuhul üle 50% tühja ruumi.
E-poe pidajal tasub seetõttu küsida:
Kas mul on praegu piisavalt erineva suurusega pakendeid, et ma ei peaks väikeseid tooteid saatma liiga suurtes kastides?
E-poed peaksid oma pakendid eriti tähelepanelikult üle vaatama
E-kaubanduses on pakend sageli üks nähtavamaid kohti, kus uus mõtteviis ettevõtjat mõjutab.
Kui müüd näiteks kosmeetikat, käsitööd, varuosi või muid väikeseid kaupu, võib praegu olla mugav kasutada ühte standardset suurt pakendit.
Tulevikus muutub selline lahendus probleemsemaks.
Seetõttu tasub juba enne nõuete täielikku rakendumist:
- vaadata üle kasutatavate pakendite mõõdud;
- hinnata, kui palju tühja ruumi saadetistesse tavaliselt jääb;
- uurida pakenditarnijalt väiksemaid alternatiive;
- vähendada ebavajalikku täitematerjali;
- eelistada lahendusi, mida on lihtne ringlusse võtta.
See võib lisaks nõuetele vastamisele vähendada ka pakendamise ja transpordi kulusid.
Pakendid peavad muutuma paremini ringlussevõetavaks
Uue määruse järgi peavad pakendid olema ringlussevõetavad.
See tähendab muu hulgas, et pakend peab olema kujundatud materjali ringlussevõttu võimaldavaks ning tulevikus peab seda olema võimalik ka piisavas mahus koguda, sortida ja ringlusse võtta.
Alates 2030. aastast rakendub pakendite ringlussevõetavuse tulemusklasside süsteem. Mastaapse ringlussevõtu nõue rakendub 2035. aastal ning 2038. aastast muutuvad ringlussevõetavuse nõuded veel rangemaks.
Väikeettevõtjal tasub seetõttu pakenditarnijalt küsida, kas pakend vastab PPWR-i nõuetele ja millised dokumendid selle kohta olemas on.
Odavaima pakendi ostmine ei pruugi tulevikus olla kõige odavam lahendus, kui hiljem selgub, et see ei vasta nõuetele.
Plastpakenditele tulevad täiendavad nõuded
Plastpakendite puhul nähakse ette minimaalsed ringlussevõetud materjali osakaalud, kuigi määruses on teatud toodetele ja kasutusaladele ka erandeid.
Samuti piiratakse alates 2030. aastast mitut ühekordselt kasutatava plastpakendi vormi.
Piirangud puudutavad muu hulgas teatud:
- müügikohas toodete rühmitamiseks kasutatavaid ühekordseid plastkilesid;
- alla 1,5 kg puu- ja köögiviljade pakendeid;
- hotellides, baarides ja restoranides kohapeal tarbitava toidu ja joogi ühekordseid plastpakendeid;
- kastmete, maitseainete, kohvikoore ja suhkru üksikportsjonite pakendeid;
- hotellide väikeseid ühekordseid kosmeetika- ja tualett-tarvete pakendeid;
- väga õhukesi kilekotte.
Kõik keelud ei rakendu siiski ühtemoodi kõigile ettevõtjatele. Määruses on ette nähtud ka erandeid, sealhulgas teatud juhtudel mikroettevõtjatele.
Kohvikutel ja restoranidel tasub tähele panna 2027. ja 2028. aastat
Toitlustusettevõtetele tulevad üsna praktilised muudatused.
Alates 2027. aastast peavad kaasamüüki pakkuvad restoranid ja kohvikud võimaldama kliendil kasutada kaasavõetava toidu või joogi jaoks oma anumat ilma lisatasuta.
Alates 2028. aastast tuleb kaasamüügiks pakkuda ka korduskasutatava pakendi võimalust ilma kliendile selle eest lisakulu tekitamata.
Väikese kohviku jaoks tähendab see, et läbi tuleb mõelda nii teenindusprotsess kui ka hügieen.
Näiteks: mida teha juhul, kui klient tuleb kohvi ostma enda korduskasutatava topsiga? Kuidas anum vastu võtta ja täita nii, et toiduohutus oleks tagatud?
Need protsessid tasub paika panna enne, kui nõue kohustuslikuks muutub.
Korduskasutatav pakend tähendab ka süsteemi
Korduskasutatava pakendi puhul ei piisa lihtsalt tugevama karbi või pudeli kasutamisest.
Kui ettevõtja võtab kasutusele korduskasutatavad pakendid, peab olemas olema ka süsteem nende kogumiseks ja uuesti kasutamiseks.
Pakend ise peab olema kavandatud mitmekordseks kasutamiseks ning vastama ohutuse, hügieeni ja ringlussevõetavuse nõuetele.
See võib väikeettevõtjale tähendada näiteks tagastuspunkti, pandisüsteemi või koostööd korduskasutuspakendite teenusepakkujaga.
Tootjal ja importijal on suurem vastutus
Eriti tähelepanelikud peaksid olema ettevõtted, kes ise pakendeid toodavad või toovad pakendatud kaupu Euroopa Liitu.
Tootjatele ja importijatele nähakse ette nõuded, mis puudutavad muu hulgas:
- pakendi vastavushindamist;
- tehnilise dokumentatsiooni olemasolu;
- nõuetekohast märgistamist;
- dokumentide säilitamist;
- nõuetele mittevastava pakendi korral parandusmeetmete rakendamist.
Tehnilist dokumentatsiooni tuleb üldjuhul säilitada viis aastat ning korduskasutuspakendi puhul kümme aastat.
Kui ostad pakendeid tarnijalt, muutub seetõttu järjest olulisemaks küsimus:
Kas tarnija suudab tõendada, et tema pakend vastab Euroopa Liidu nõuetele?
Kas mikroettevõtjatele on erandeid?
Jah. Määruses on mitmes kohas ette nähtud erandeid mikroettevõtjatele ja teatud väiksematele ettevõtjatele.
Näiteks võivad liikmesriigid teatud tingimustel lubada mikroettevõtjatele erandit ruumides tarbitava toidu ja joogi teatud ühekordsete pakendite keelust juhul, kui alternatiiv ei ole tehniliselt teostatav või vajalik korduskasutustaristu pole kättesaadav.
Samuti on määruses erandeid mõnele korduskasutamise eesmärgile.
See tähendab, et väikeettevõtja ei peaks vaatama ainult üldist nõuet ja automaatselt eeldama, et see rakendub talle täpselt samamoodi nagu suurele jaeketile.
Oluline on välja selgitada ettevõtte roll, suurus ja kasutatava pakendi liik.
Mida peaks väikeettevõtja praegu tegema?
Kõige mõistlikum ei ole hakata paanikas kogu pakendiladu välja vahetama. Mõistlikum on teha ettevõttes pakendite audit.
Võta ette kõik pakendid, mida ettevõttes kasutatakse, ja pane kirja:
1. Milliseid pakendeid me kasutame?
Karbid, kotid, pudelid, topsid, transpordipakendid, täitematerjalid ja muud pakendid.
2. Millest need valmistatud on?
Plast, paber, kartong, klaas, metall või komposiit.
3. Kust pakendid tulevad?
Kas ostad need Eesti või Euroopa Liidu tarnijalt või impordid väljastpoolt ELi?
4. Kas pakend on toote jaoks põhjendatud suurusega?
Eriti oluline on see e-kaubanduses.
5. Kas pakendit saab ringlusse võtta?
Küsi selle kohta vajadusel dokumentatsiooni tarnijalt.
6. Kas kasutad ühekordseid plastpakendeid, millele tulevad piirangud?
7. Kas ettevõte peab tulevikus kasutama korduskasutatavat pakendit või võimaldama taastäitmist?
8. Millised nõuded rakenduvad just sinu ettevõttele ja millal?
Viimane küsimus on oluline, sest suur osa määruse nõuetest rakendub etapiviisiliselt.
Miks mikroettevõtjad sotsiaalmeedias pakendimääruse PPWR peale raevu läksid?
Euroopa Liidu pakendimääruse PPWR tõttu peab füüsilise toote teise EL-i riiki saatja postitaja väitel vastutama selles riigis tekkiva pakendijäätme eest. See tähendab, et:
- ettevõte peab registreeruma ja tasuma EPR-i ehk laiendatud tootjavastutuse tasusid igas riigis, kuhu ta kaupa saadab;
- kohustus võib kehtida isegi ühe paki saatmisel aastas;
- igal riigil on erinevad nõuded ja aastatasud;
- puudub mikroettevõtjatele erand ning dokumente tuleb säilitada kümme aastat;
Seetõttu hakkasid mikroettevõtjad massiliselt piirama riike, kuhu oma tooteid saata. Euroopa Komisjoni ametlik konto kirjutab, et nad on teinud ettepaneku kaotada EL-i ettevõtete kohustus määrata igas sihtriigis volitatud esindaja ning palunud seni rikkumiste eest pigem hoiatada kui karistada.
Kokkuvõte: ära oota 2030. aastani
Euroopa Liidu uus pakendimäärus ei tähenda, et 12. augustil 2026 muutuvad üleöö kõik senised pakendid keelatuks.
Nõuded rakenduvad erinevatel aegadel ning osa olulisemaid muudatusi jõuab ettevõtjateni 2027., 2028., 2030., 2035. ja 2038. aastal.
Küll aga muutub suund väga selgelt: vähem tarbetut pakendit, rohkem ringlussevõttu ja rohkem korduskasutamist.
Väikeettevõtja jaoks on kõige lihtsam esimene samm võtta juba praegu ühendust oma pakenditarnijaga ja küsida, kuidas tema pakendid vastavad määruse (EL) 2025/40 nõuetele. Seejärel vaata üle oma pakendite mõõdud, materjalid ja kasutusviisid ning pane paika, millised muudatused tuleb järgmiste aastate jooksul teha.
Nii ei muutu uus pakendimäärus viimasel hetkel lahendatavaks probleemiks, vaid tavaliseks osaks ettevõtte tegevuse ja kulude planeerimisest.
Ole kursis kõigega, mis puudutab mikroettevõtjaid
ja liitu minu nädalakirjaga 👇
