Euroopa Liidu AI määruse ehk AI Acti uued läbipaistvusnõuded jõustusid 2. augustil 2026. Nende eesmärk on teha inimestele arusaadavamaks, millal nad suhtlevad tehisintellektiga ning millal nähtav või kuuldav sisu on loodud või muudetud AI abil.
Uued nõuded puudutavad muu hulgas juturoboteid, AI abil loodud pilte, videoid ja heli ning deepfake’e. Teatud juhtudel tuleb märgistada ka tehisintellektiga loodud või muudetud tekst.
Nõuete rikkumise trahv võib ulatuda 15 miljoni euroni või 3%ni üleilmsest aastakäibest.
Väikeettevõtja jaoks tähendab see, et AI-ga tehtud reklaamiklipp, tootefoto, avatar, chatbot või realistlik sotsiaalmeedia sisu ei ole enam ainult loovuse küsimus. Märgistus, töövoog ja sisukontroll peavad olema enne avaldamist paigas, eriti kui turundus jookseb EL-i publikule.
Mida Euroopa Liidu AI määruse läbipaistvusreeglid nõuavad?
AI Act eristab tehisintellekti süsteemide pakkujaid ja nende kasutajaid ehk rakendajaid. Nende kohustused pole täiesti ühesugused.
Generatiivse AI süsteemide pakkujad peavad muu hulgas tagama, et AI loodud või muudetud heli-, pildi-, video- ja tekstisisu oleks masinloetaval kujul tuvastatav.
See tähendab, et ainult inimesele nähtavast kirjast „loodud tehisintellektiga“ ei pruugi alati piisata. Süsteem peab võimaluse korral sisaldama ka tehnilist märgistust, mille abil saab AI päritolu tuvastada.
Samuti peab inimene saama teada, kui ta suhtleb tehisintellektiga, mitte teise inimesega – välja arvatud juhul, kui AI kasutamine on olukorrast niigi ilmne.
Deepfake’id tuleb selgelt märgistada
Üks olulisemaid muudatusi puudutab deepfake-sisu.
Deepfake tähendab tehisintellekti abil loodud või manipuleeritud pilti, heli või videot, mis võib jätta mulje, et sellel kujutatud inimene, objekt või sündmus on ehtne.
Näiteks võib AI abil panna tuntud inimese näiliselt ütlema midagi, mida ta tegelikult kunagi öelnud pole. Samuti saab genereerida realistliku video sündmusest, mida pole kunagi toimunud.
Sellise sisu puhul peab kasutajale olema selge, et tegemist on tehisintellekti abil loodud või muudetud materjaliga.
See muutub eriti oluliseks sotsiaalmeedias, uudistes ja poliitilises kommunikatsioonis, kus realistlik võltsing võib väga kiiresti levida.
Ka avalikku huvi puudutavale AI-tekstile kehtivad nõuded
AI määruse läbipaistvusreeglid ei piirdu piltide ja videotega.
Teatud juhtudel tuleb avalikkuse teavitamiseks mõeldud ning avalikku huvi puudutav AI abil loodud või manipuleeritud tekst samuti vastavalt avalikustada.
See ei tähenda siiski, et iga ChatGPT või mõne muu tehisintellekti abil kirjutatud lause peab automaatselt kandma AI-märgist.
Euroopa Komisjoni juhised täpsustavad, milliste süsteemide, kasutusjuhtude ja erandite puhul Article 50 läbipaistvusnõuded rakenduvad.
Miks Euroopa Liit AI märgistamist nõuab?
Probleem on lihtne: tehisintellekti loodud sisu muutub järjest realistlikumaks.
AI-ga saab juba praegu luua väga usutavaid fotosid, videoid, inimhääli ja tekste. Tehnoloogia arenedes muutub palja silma või kõrva järgi AI-sisu tuvastamine järjest raskemaks.
Läbipaistvusnõuete eesmärk on anda inimesele kontekst, mille põhjal ta saab otsustada, kui palju nähtavat või kuuldavat materjali usaldada.
See võib aidata vähendada nii valeinformatsiooni kui ka tahtliku manipuleerimise mõju.
Mis juhtub ettevõttega, kes AI Acti nõudeid ei täida?
Uute reeglite eiramine võib ettevõtetele kalliks maksma minna.
The Verge’i kajastuse kohaselt võivad AI läbipaistvusnõuete rikkumisega kaasneda trahvid kuni 15 miljonit eurot või 3% ettevõtte ülemaailmsest aastakäibest.
Uutele süsteemidele hakkasid läbipaistvusnõuded kehtima 2. augustil 2026.
Enne seda kuupäeva Euroopa Liidu turule jõudnud AI süsteemidele on ette nähtud üleminekuperiood ning nende vastavusse viimise tähtaeg on 2. detsember 2026.
Mida tähendab AI Act ettevõtetele ja turundajatele?
Ettevõtete jaoks tähendab muudatus seda, et AI kasutamisel ei tasu enam keskenduda ainult küsimusele, mida tehisintellektiga teha saab.
Sama oluline on küsida, kuidas AI loodud sisu avaldatakse ja kas selle päritolu peab kasutajale avalikustama.
See puudutab näiteks ettevõtteid, kes kasutavad AI-d:
- reklaampiltide ja videote loomiseks;
- virtuaalsete esindajate või juturobotite kasutamiseks;
- inimeste või sündmuste realistlikuks kujutamiseks;
- uudiste ja avalikku huvi puudutava informatsiooni koostamiseks;
- AI-sisu avaldamiseks veebis ja sotsiaalmeedias.
Ettevõttel tasub seetõttu üle vaadata nii kasutatavad AI-tööriistad kui ka sisu avaldamise protsess.
Eriti oluline on selgeks teha, kes vastutab AI loodud materjali kontrollimise, märgistamise ja avaldamise eest.
Sotsiaalmeediaplatvormidel pole AI-sisu märgistamine täiesti uus nähtus. Mitmed suured platvormid on juba varem kasutusele võtnud tähiseid, millega antakse kasutajale teada AI abil loodud või muudetud sisust.
Euroopa Liidu regulatsioon muudab aga küsimuse palju laiemaks.
AI-sisu läbipaistvus ei ole enam ainult platvormi enda valik või hea tava, vaid teatud olukordades õiguslik kohustus.
Tõenäoliselt tähendab see, et lähiaastatel muutuvad märked nagu „AI-generated“ või „AI-generated content“ internetis sama tavaliseks nagu praegu reklaami või sponsoreeritud sisu tähistavad märgised.
Euroopa Liidu AI määrus ei keela generatiivse tehisintellekti kasutamist. Uute läbipaistvusnõuete keskne põhimõte on hoopis see, et inimene peaks teadma, millal ta puutub kokku tehisintellektiga.
Mida realistlikumaks muutuvad AI-pildid, videod, hääled ja tekstid, seda olulisemaks muutub nende päritolu näitamine.
Ettevõtete jaoks tähendab see uut kohustust, kuid läbipaistvus võib olla ka konkurentsieelis. Kui inimene saab aru, millal ja kuidas ettevõte tehisintellekti kasutab, on tal lihtsam hinnata nähtava sisu päritolu ja seda usaldada.
